Suhted

Sa viisid tüki mu südamest endaga…

By  | 
👉 Jaga lugu :

Mõtisklus …

Minu maailmal pole ilma sinu olemasoluta endist mõtet. See tundub nagu osaleda mängus, mille eesmärki ja reegleid keegi selgitada pole suvatsenud.

Surm seostub paljude asjadega, aga eelkõige tundub see ebaõiglane ja uskumatu. Reaalsus, kus sind ja su tulist armastust pole, ei tundu nagu üldse üks õige reaalsus. Sa pidid mulle veel nii palju näitama, nii palju õpetama… Aga sa jätsid mind neile kaardistamata radadele üksi – ilma et su tarkus pimedatel aladel teed valgustaks.

Vahel tundub mulle, et maailm, milles olen elanud, oli sinu ehitatud. Kivi kivi haaval. See maailm on praegu aeglaselt kokku varisemas ja mul pole aimugi, kust uut liimi leida, mis seda aitaks koos hoida.

Sina teaksid ja võiksid mulle öelda, aga sind pole ju siin.

Sa võtsid tüki mu südamest endaga kaasa. See lööb nüüd teisiti, kui sinu hääl ja soojus selle kõrvalt kadunud on. Tahan, et teaksid, et mu süda kuulus sulle – sest armastasid mind ja ka teisi, kes mulle tähtsad. Su armastus ületas isikute ja elude vahelised piirid. Tahan lausa meeleheitlikult sinu juures olla, verandal koos kohvi juua ja taevast vaadata.

Ma soovin, et su armastus taas mind kataks ja minu kohal kokku lööks, kasvõi hetkeks. Isegi teades, et sellest hetkest poleks kunagi küllalt.

Mida siis peale hakata, kui su jalajäljed kaovad ja lõhn riietest haihtub? Praegu on mul vähemalt eredad unenäod meist koos, nagu sa poleks kunagi mu kõrvalt lahkunud. Sinu mälestus on selge ja värviline, nagu oleksin sinust maali valmistanud.

Ma kavatsen sellest mälestusest nii kaua kinni hoida kui saan, sest see on kõik, mis mul sinust alles on. Aga kui saabub see päev, kui see tuhmub? Ma ei tea, mis siis saab. Aga ma kardan seda päeva kogu südamest, mis mul veel alles…

👉 Jaga lugu :

You must be logged in to post a comment Login