Ajaviide

Miks Sa veel oma elu eesmärki ei tea (ja kuidas seda välja selgitada)

By  | 
👉 Jaga lugu :

Kuulus kirjanik Mark Twain on kunagi vahvalt märkinud, et kaks kõige tähtsamat päeva elus on päev, mil sünnid, ja päev, mil selgub, milleks sa sündisid.

Kui oled kunagi elu mõtte üle juurelnud ja tundnud end pahasti, et ei suuda seda rahuldavalt välja selgitada… siis sa pole üksi. Elu mõte ongi vast üks suurimaid müsteeriume, kuigi nii mõnigi kirjanik ja vaimne autor on seda tabavalt defineerida suutnud.

Miks seda üldse uurida? Et kõik need raskused ja kannatused, mida elus ja maailmas üldse kuhjaga jagub, omandaksid tähenduse ega tunduks täiesti asjatud. Aga tänu sellele omandavad uue võimsama tähenduse ka kõik hea, mida elus naudid.

Lapsena me elu mõtet tavaliselt taga ei aja, isegi kui see vahepeal paeluma hakkab. Sel ajal piisab täiel rinnal maailma avastamisest, pisiasjadesse takerdudes, aina pepuli kukkudes ja aina uute teemade suhtes aina uute küsimuste esitamisest.

See uudishimu maailma vastu säilib meis mingil kujul alati ja peaks aitama just elu mõtet avastada. Kui suurt huvi elu saladuse vastu tundma hakkame, panevad paika kogemused lapse- ja nooruspõlves. Seal tekkinud küsimused jäävad saatma terve täiskasvanuelu jooksul.

Enamik meist kannab endas palju valu, sest ei suuda piisavalt kiiresti oma kohta elus leida või sellega pikaks ajaks rahule jääda. Siis esitame küsimusi nagu „mis mul viga on?”. Mis mul puudu, et ma ei paista saavat seda, mida „kõik teised” saavad? Asju, raha, edu, tähelepanu, sõpru, saavutusi, lähedasi suhteid, armsamaid – mida iganes, kuidas kellele.

Selle valu või etemal juhul rahutuse eesmärk on panna meid küsima järgmist suurt küsimust – „Kuidas ma võiksin sellest tundest vabaneda, paraneda?” Mõni pöördub vaimsete õpetajate või tarkade või ka psühhoterapeutide poole. Mõni otsib abi joogast, meditatsioonist või muust elustiilist, mis palju aega ja energiat endale tõmbab.

Seejärel – ehk isegi väga pika aja järel – tekib järgmine suur küsimus „Ma tegin kõik, mida suutsin… miks ka sellest ikkagi ei aita?” Miks me endiselt ei parane, ebakindlusest või halbadest tunnetest täielikult ei vabane? Miks meie sõltuvused meid ikka kinni hoiavad, isegi kui õnnestub neist mõni aeg eemale hoida? Selles etapis on tavaline, et otsitakse mõttekaaslasi ja võrreldakse oma küsimusi nende omadega, et kasvõi kõige hädisem suunis leida, mis „tõotatud maale” juhataks.

Neile rasketele küsimustele leiad vastuse paradoksaalsel kombel ainult neist lahti lastes ja lihtsalt elades – nii hästi kui võimalik, et end ja lähedasi õnnelikuks teha.

Tea, et elu mõtet leida ei ole kunagi liiga hilja. Iga lill ei puhke samal ajal õitsele. Inimesed leiavad oma koha vägagi erinevatel aegadel. Sa pead ainult elu usaldama ja teadma, et ka sinu jaoks on ette nähtud õitseaeg, isegi kui ei tea, millal ja kuidas. Kaarti, mis otsejoones suurimate hingeliste rikkusteni viiks, polegi olemas.

Mida siis vahepeal teha, et end rahustada? Vaatle oma elu, ilma üritamata seda raamidesse suruda ja arvustada. Suumi vaadeldes sisse ja välja nagu fotokaga pilti tehes. Kas suudad iga küsimust ja probleemi vaadelda nii isiklikus, keskmises kui ka suures plaanis? Olenevalt su vaatenurgast avaneb küsimustele ka väga erinev perspektiiv.sygissydames19

Kui ka see ei aita, siis keskendu valusale oma elus. Mida sa nii väga arvad vajavat, et elu selleta nii halb tundub? Elu suurimate küsimuste vastused selguvadki tihtipeale suurimate kannatuste ja väljakutsete käigus. Küsi endalt valusaid küsimusi ka siis, kui pole valmis neile vastuseid leidma. Elu mõte ei pruugi selgineda enne, kui kõik selle kontuuri moodustavad punktid on läbi käidud ja ühendatud nagu piltmõistatuses.

Kui ka see lähenemine ei paista toimivat, siis peatu ja ole lihtsalt kannatlik. Me oleme justkui lilled, mis taluvad elu torme ja ootavad visalt oma võimalust õide puhkeda. Need tormid aitavad isiksust vormida ja tugevamaks muuta, mida on kindlasti vaja, kui tahame elu aias oma peenart leida.

Miks nii palju võrdlusi taimedega? Sest me oleme osake loodusest ja elu suurest ringkäigust. Loodus ei kiirusta, aga kõik vajalik saab tehtud. Oma sügaval sisimas tead sa alati, kuhu oled suuna võtnud ja millise õiena sa lõpuks õitsele puhked. Usalda seda intuitiivset teadmist, mida ei saa sõnadessegi panna. See aitab vastu pidada.

👉 Jaga lugu :

You must be logged in to post a comment Login