Suhted

Kas kihlumise puhul peaks õnnitlema?

By  | 

Mõtisklus …

Ülikoolidiplom. Kindel töökoht. Kindel suhe. Kihlus, abielu, rasedus ja laps. Ja kui need käes, siis jaga seda kõike sotsiaalmeedias! Umbes selliste saavutuste osas tunnevad ühiskondlikku survet noored.

Taoline nimekiri põhineb ilmselgelt aegunud mõtlemisel. Me peaksime noori motiveerima enam hoopis oma rada käima, leidma iseennast ja seda, mida nad armastavad. Õpetama, et suhe ja armastus tulevad siis, kui selleks valmis ja avatud olla.

Peaksime noori õpetama, et elu on pidev areng ja muutustega pole mõtet võidelda, sest need tulevad nagunii – targem on suuta kohanduma. Ja jaga vaid seda, mis sulle tähtis, inimestega, kes tähtsad. Ilma ootuste ja teistega võrdlemiseta.

Seni keskendume aga pigem kogumisele ja jäädvustamisele kui elamisele ja kogemisele, mis on elu tegelik sisu.

Jagame sotsiaalmeedias iga suvalist hetke kuni toidupiltideni välja, sest võrdleme end aina teistega ja tunneme kadedust või kõrvalejäetust, kui neil on midagi jagada, aga meil mitte. Edukas pole enam see, kes areneb ja midagi suurt läbi elab, vaid see, kes postitab midagi ülaltoodud kohustuslikust nimekirjast, mis kinnitab, et… ta teeb seda, mida kõik teisedki.

Olen hiljuti mõelnud sellise asja üle nagu kihlus. Kui keegi teatab, et on kihlunud, siis mida me vastame? Tõenäoliselt „palju õnne”, eks ole?

Miks see nii on? Sest kihlumine, olgugi iseenesest tühine protsess, seostub abieluga, mis on ühiskondlikult aktsepteeritud märk selle kohta, et sul läheb hästi ja sa oled elus n.ö edukas.

Aga kihlus iseenesest ei märgi ju veel midagi. See ei tõesta, et suhe on heas korras ega anna mingit otsest lootust, et abielu kujuneb õnnelikuks. Kui aus olla, siis kihlus pole otseselt mingi saavutus.

Kui sa mõtled korraks sellele, mis sulle seostub sõnaga „saavutus” – näiteks äri alustamine, tööl edutamine, raamatu kirjutamine, kooli lõpetamine, mingi võistluse võitmine – siis on neil üks kindel ühine näitaja. Inimesel tuli vaeva näha, tavaliselt palju ja kaua. Kui ka abielu kaua püsib, hoolimata kui õnnelikuks see kujuneb, on see mingitmoodi saavutus, sest püsiva suhte alalhoidmine nõuab samuti kompromisse ja pingutusi. Ka sünnipäeva puhul õnnitlemine mõjub normaalsena, sest elu on raske ja ilmselgelt oled sa veel aastakese vastu pidanud.

Aga kihlus… Jah, teistelt oodatakse õnnitlemist ja keegi ei taha seda mitte tehes ebaviisakana mõjuda, aga sobivamad oleksid hoopis teistsugused reaktsioonid.

Õnnitluste asemel võiks jagada seda, mis kihlusest kuuldes su hinges toimub, näiteks öelda „mul on teie üle hea meel”. Sest lihtsalt suhtesolemine pole saavutus ning kihlumine on nagu suhte ametlik kinnitus.

On tõsi, et lähedane suhe võib meie ellu palju väärtust lisada, aga seda unikaalset teekonda võiksid saata ka unikaalsemad reaktsioonid lähedastelt ja sõpradelt. Saavutuste puhul võiks õnnitleda, kihlumisest kuuldes pigem oma tundeid või reaktsiooni sellele jagada.

Vahe võib tunduda olematu, aga sinu suhe kihlatu(te)ga muutub sellevõrra ehedamaks.

Ja poolnaljatledes lõpetan küsimusega, et kui kihlus on nii tähtis, miks seda sotsiaalmeedias üldse jagada? Tõeliselt tähtsa isikliku info jätavad paljud sotsiaalmeediasse ju pigem lisamata. Alustades oma suhtestaatusest, vanusest ja telefoninumbrist, lõpetades aadressi ja deebetkaardi PIN-koodiga.

You must be logged in to post a comment Login