Kas oled kunagi mõelnud, miks keegi on sulle kohe esimesest silmapilgust atraktiivne? Millel põhineb külgetõmme just tema (või kindlat tüüpi) inimeste vastu?
Armastuse Agentuuri matchmaker K. Kalling esitab neli teooriat, mille järgi atraktiivsust seletada.
Imagoteooria järgi võib meeldima hakata see, kelles tunnetame sellise inimese omadusi, kes meie eest kunagi hoolitses või muidu väga tähtis oli – näiteks isa või ema.
Äratundmine ja tõmme tekivad alateadlikult, me ei pruugi seda ise märgatagi ja need omadused, mille põhjal meeldimine tekkis, ei pruugi meile vanema või eeskuju juures isegi meeldida.
Imago-partneriks võib seega saada inimene, keda alateadlikult seostame ema, isa või tähtsa eeskujuga. Ta võib kohe füüsiliselt väga ligitõmbav tunduda, ka võib tekkida tunne, et see isik on tuttav juba terve elu ja tema puudutus mõjub turvaliselt. Paraku ei suuda imago-partner tingimata pakkuda seda, mis nooremana puudu jäi, ja alati ei teki meil tema vastu ka seksuaalset huvi.
Suhte alus on tihti sarnasused, aga kirge hoiavad selles energeetilised vastandid. Siin pole mõeldud partnerite erinemist maailmavaadete, seisukohtade ja muu säärase poolest, vaid seda, et üks peaks tooma suhtesse naiselikku ja teine mehelikku energiat.
Muidugi on mõlemad energiad esindatud kõigis inimestes, aga mitte võrdselt – üks pool on tavaliselt rohkem “uinunud” või peidetud olekus. Inimene, kes meis kirge tekitab, lisab oma olekuga just seda, mis meis endis peitu jäänud – vastandid saavad kokku ja selle põhjal tekib pinge.
Nii et kui soovid oma ellu tõeliselt mehelikku meest või naiselikku naist, pead õppima endas ära tundma ja käivitama selle vastandenergiat. Ja kui te siis kohtute, on omavaheline säde igati tuntav. Selles peitubki väljendi “vastandid tõmbuvad” tegelik tähendus.
Selle teooria järgi mõjutavad meie armuelu kiindumismustrid, mis kujunevad välja lapsepõlves, juba vähemalt üheksakuiselt. Meile hakkavad meeldima inimesed, kes on selles mõttes meie vastandid – näiteks ärevat tüüpi tõmbab lähedusekartja poole. See aitab meie põhihirmud välja tuua, et need saaks läbi töötada.
Näiteks lähedusekartja (avoidant) pelgab enim kaaslast, kes tahab või peab temast sõltuma. Intiimsus ja seotus hakkavad teda häirima, kui võivad tema vabadust piirata – kuigi vaba olles võib ta nende järele igatseda. Ja siis ta leiabki enda kõrvale inimese, kes need hirmud “üles” toob. Ärev (anxious) tüüp aga kiindub teda eemale lükkavasse kaaslasse. Turvaline (secure) tüüp suudab aga mõlemat tasakaalustada, ta ei muretse liialt ja suudab oma soove ja vajadusi väljendada nii, et see ei mõju hirmutavalt.
Ilmselt keegi pole 100% üks kindel tüüp. Pigem oleme segu nt ärevast-turvalisest, vältijast-turvalisest või kõigist kolmest. Need võivad esile kerkida eri olukordades ja eri partneritega.
Selle teooria järgi on meil võime partneriks valida inimesi, kes on meist geneetiliselt piisavalt erinevad, et saada võimalikult terveid lapsi. Geneetiliselt sarnaste vanemate puhul on suurem oht anda järglastele päritavaid haigusi ja kahjulikke mutatsioone.
Geneetiliselt sobivaid partnereid leiame lõhna teel, mille molekule võtame vastu ja töötleme tasandil, kus seda ise ei pruugi märgatagi. Küll võime tajuda, et teise inimese lõhn on meie jaoks veetlev.
Kokkuvõte
Ligitõmme võib tekkida mitmel moel, kord sobib selle seletamiseks paremini üks teooria, kord pigem teine. Peamine on usaldada tunnet enda sees, mis ütleb, et just see inimene on sulle atraktiivne või siis vastuvõetamatu. Kui sobite, siis sobite – kui tunne on õige, öelgu teooria, mida tahes!
Armastust! ❤
Ole kohal ja leia õige kaaslane. Tutvumiseks liitu tasuta siin
Registreerimine ja ankeedi lisamine on tasuta. Oled leitav ja saad ise otsida. Põhjalikumad teenused on meil siiski tasulised. Ise otsustad kui aktiivselt soovid tutvumises kaasa lüüa.
